Riigihanked ja toitlustusteenus
Avalik toitlustamine toimub koolides, hooldekodudes, haiglates, sõjaväes, vanglates jm.
Euroopa Liidu avalikus sektoris serveeritakse päevas keskmiselt 85 miljonit portsjonit toitu, üle 50% sellest toitlustusettevõtete vahendusel. Seega on jätkusuutlikel toitlustushangetel väga suur potentsiaal suurendada keskkonnahoidlike toodete turunõudlust (ICLEI 2019).
Hangete ja toitlustusteenuste mudelid erinevad nii riigiti kui ka asutuste vahel. Siia alla kuulub nii see, kui riik või kohalik omavalitsus pakub ise toitu ja toitlustusteenust, aga ka toitlustusettevõtte kaudu toidu valmistamine ja serveerimine.
Hangete ja toitlustusteenuse visuaalne skeem
Allolev mudel näitab avaliku sektori toitlustamise süsteemi keerukust, et mõista, kus on võimalik rakendada jätkusuutlikke uuendusi. Mudelis moodustavad süsteemi aluse õigusaktid, strateegilised dokumendid ja turuosalised. Avaliku sektori hange võib tähendada kogu toitlustusteenuse sisseostmist või korraldatakse toitlustamine majasiseselt. Viimasel juhul hangitakse vaid toiduaineid, seadmeid jms. Toitlustusteenuse tegevuskontekst varieerub toiduvalmistamise mudelitest menüüde, hankekriteeriumide ja kommunikatsioonini välja. Nendes etappides rakendatavad uuendused peaksid muutma süsteemi jätkusuutlikumaks. Näiteks allesjäänud toidu annetamine toidupankadele aitab vähendada toidujäätmete teket. Rohkem näiteid mudelist ja StratKITi partnerriikide tegevusest leiab Tulemuste ja juhendmaterjalide alt!
Toidusüsteemi ja hangete jätkusuutlikkusega seotud väljakutsed
Mis on toidusüsteemis valesti ja millist muutust on vaja toidu- ja toitlustusteenuste hangetes? Tarbijate nõudlus maheda, tervisliku ja eetiliselt toodetud toidu järele üha kasvab, kuna praegune toidusüsteem ei ole jätkusuutlik.
Rahvusvaheline jätkusuutlike toidusüsteemide ekspertide rühm toob oma 2019. a aruandes välja järgmised näitajad, kuidas Euroopa toidusüsteem mõjutab keskkonda, inimese tervist ja ühiskonda (IPES FOOD, 2019). allikas
Keskkond
- Intensiivpõllumajandus suurendab mulla erosiooni;
- Taimekaitsevahendid ja mineraalsed lämmastikväetised põhjustavad muu hulgas bioloogilise mitmekesisuse vähenemist, mis viib omakorda tolmeldamise vähenemiseni ja see edasi saagikuse vähenemiseni;
- Põllumajandus ja toiduainetööstus tekitavad 30% kogu maailma kasvuhoonegaasidest;
- Üks kolmandik toidust ja rohkem kui pool kala- ja mereandide toodangust tuleb väljastpoolt Euroopa Liitu, mis on kaasa toonud metsade vähenemise, kalavarude ülepüügi, inimõiguste rikkumisi jpm,
- Toidujäätmed moodustavad umbes 20% kogu toodetud toidust.
Tervis
- Ebatervislik toitumine suurendab Euroopas enneaegse suremuse ning haiguste riski.
- Praegused toidu tootmise viisid põhjustavad õhu- ja veereostust ning antimikroobset resistentsust, millel võivad olla tõsised tagajärjed inimeste tervisele.
- Ka EL-s on inimesi, kes saavad endale lubada kvaliteetset toitu vaid üle päeva.
Sotsiaal-majanduslik mõju
- Toiduahela teatud sektorites (nt külviseemne tootjad, põllutöömasinate pakkujad, toiduainete jaemüüjad) on mõjuvõim koondunud suuremate tootjate kätte, mis võib mõjutada nii turuhindu kui ka töötingimusi. Sellel on mõju põllumajanduses, töötlevas tööstuses ja logistikas töötavate inimeste palkadele ja töötingimustele.
- See ohustab ka põllumajandusettevõtete elujõulisust, kuna vajalike sisendite (seemned, väetis, masinad jms) kulud kasvavad, samal ajal kui põllumajandustootjatele nende toodete eest makstavad hinnad langevad.
Avaliku sektori roll on olla ühiskonnale eeskujuks, luues turgu, mis muudaks praeguse toidusüsteemi jätkusuutlikumaks. Avalik sektor on väga suur tarbija ning see, millist toitu pakutakse avaliku sektori toitlustusasutustes võimaldab toidusüsteemi oluliselt mõjutada.
Poliitika ja määrused muutusteks
Kuidas liikuda avaliku sektori toitlustuses jätkusuutliku arengu poole? Peale toitlustusega seotud rahaliste küsimuste on viimasel ajal üha olulisemaks muutunud ka inimese tervise ja keskkonnahoiu aspektid. Sellist lähenemist toetavad mitmed väljatöötatud strateegilised dokumendid ja määrused Euroopa Liidu tasandist piirkondadeni.
Jätkusuutlik areng
ÜRO 2030. a säästva arengu tegevuskava allikas 17 säästva arengu eesmärgist mitmed puudutavad avalikku toitlustussektorit. Näiteks eesmärk 2 „Kaotada nälg“, eesmärk 12 „Säästev tarbimine ja tootmine“ ja eesmärk 14 „Kaitsta meresid ja ookeane“.
12 eesmärgi teema on säästva tarbimise ja tootmise tagamine ning selle alaeesmärk on „Toetada säästvaid riigihankeid kooskõlas riikide tegevuspoliitikate ja prioriteetidega”.
Läänemere piirkonnast võib eeskujuks tuua Saksamaa, kus Brandenburgi liidumaa jätkusuutlikkuse strateegia sisaldab ühe eesmärgina jätkusuutlike hangete laiemat rakendamist.
Kliimamuutus
Kliimaneutraalsete toodete ja teenuste järele nõudluse suurendamine keskkonnahoidlike riigihangete abil on üks avaliku sektori võimalusi jõuda lähemale 2015. a Pariisi kokkuleppega seatud eesmärkidele allikas.
2019. aastal töötas EAT – Lancet komisjon välja toitumiskava "Planeedile tervislik toitumine ", mis arvestab nii inimese kui planeedi heaoluga (Willett et al. 2019) allikas. Toitumiskava kombineerib omavahel toidu mõju inimese tervisele, kliimale ning säästva arengu eesmärkidele. Dieet on suurelt osalt taimne ja seda saab kohandada vastavalt kasutaja elukoha tingimustele ja eelistustele.
Läänemere maadest on Soome riiklikus energia- ja kliimastrateegias allikas kliimaeesmärkide saavutamiseks välja toodud ka jätkusuutlikud riigihanked.
Põllumajandus ja toidupoliitika
Euroopa roheline kokkulepe on Euroopa Liidu uus poliitiline strateegia, mille eesmärk on saada 2050. aastaks esimeseks kliimaneutraalseks kontinendiks maailmas. Kokkuleppe keskmes on strateegia "Talust taldrikule" allikas.
mille eesmärkideks on:
- Tagada kõikidele eurooplastele tervislik, taskukohane ja jätkusuutlik toit
- Kliimamuutuse ohjamine
- Kaitsta keskkonda ja säilitada bioloogilist mitmekesisust
- Soodustada õiglast kaubandust
- Suurendada mahepõllumajanduse osakaalu
Selleks et parandada jätkusuutlikult toodetud toidu kättesaadavust, on plaanis kehtestada toiduainete hangetele kohustuslikud miinimumkriteeriumid. Põhirõhk on koolidel ning tervisliku toitumise, kestliku toidutootmise ja toidu raiskamise vähendamise alasel haridusel.
Alates 2015. a-st on toidupoliitika pälvinud üha suuremat tähelepanu, tänu Milano linnade toidupoliitika paktile allikas, millega on liitunud üle maailma rohkem kui 200 linna, sh Tartu ja Haapsalu. Need linnad on võtnud kohustuse luua kaasav, jätkusuutlik, mitmekesine ja ohutu toidusüsteem, mis tagaks kõigile tervisliku ja taskukohase toidu, järgides inimõigusi, vähendades toidu raiskamist, säilitades bioloogilist mitmekesisust ja võideldes kliimamuutusega.
Läänemere piirkonna riikidest on näiteks Saksamaal (Berliinis ja Brandenburgis) loodud toidustrateegiad, millega on paika pandud kohalikud eesmärgid ja tegevuskava kestliku toidusüsteemi loomiseks.
Ringmajandus
Uues EL-i ringmajanduse tegevuskavas allikas sätestatakse eesmärgina luua suletud ahel materjalide taas- ja korduskasutuse abil. Tegeleda tuleb kogu toote olelusringiga alustades tootmisest ja tarbimisest kuni jäätmekäitluseni. Tegevuskavas käsitletakse avaliku sektori ringhankeid olulise üleminekuetapina ringmajandusele.
Eesmärkide saavutamiseks kavandab Euroopa Komisjon:
- Seada keskkonnahoidlike riigihangete kohustuslikud miinimumkriteeriumid ja eesmärgid valdkondlikes õigusaktides;
- Suurendada teadlikkust koolituste, juhiste ja parimate praktikate jagamise ning algatuste ja kampaaniate kaudu, nt algatusega "Avalik sektor kliima ja keskkonna heaks”.
Tegevuskavas on peamine rõhk just avaliku toitlustussektori jaoks olulistel teemadel nagu pakendid, toit ja toitained jms.
Samuti on ringmajandus eesmärgiks EL-i jäätmete, pakendite ja ühekordselt kasutatavate plasttoodete direktiivides.
Tervis ja toitumine
2007. a. käivitas Euroopa Komisjon strateegia toitumise, ülekaalulisuse ja rasvumisega seotud terviseküsimuste lahendamiseks (EÜ 2007) allikas rõhutades, et tervishoiu- ja toitumisaspektid on sageli tihedalt seotud teiste poliitikavaldkondadega, nt põllumajandus-, haridus- ja regionaalpoliitikaga.
Näitena võib tuua koolipuuvilja kava või toidu märgistamise nõude.
2016. a. ilmus 2030. a ELi toiduga seotud teadus- ja innovatsioonipoliitika raamistik, mille eesmärk on tulevikku vaatav ja tervislik toit eurooplastele, et toidutööstus oleks jätkusuutlik, vastupidav ning konkurentsivõimeline.
Riigihanked
Ühisosa
EL-i riigihangete direktiivis (2014) allikas sätestatakse üldine õiguslik raamistik kõigi Euroopa Liidu siseste hangete läbiviimiseks. Direktiiv kohaldati kõikidesse EL-i riikide seadustesse ning see võimaldab toitlustusteenuse hangete otsustamisprotsessis arvesse võtta ka jätkusuutlikkuse aspekte, mitte ainult madalaimat hinda.
Direktiivi täiendavad EL-i riigihangete strateegia (2017) allikas ja EL-i keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriumid toidule, toitlustusteenusele ja müügiautomaatidele (2019).allikas Keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriumid hõlmavad aspekte nagu mahepõllumajanduslik tootmine, loomade heaolu, jäätmete vähendamine, energiatarbimise vähendamine, samuti õiglane kaubandus ning köögipersonali koolitamine.
Riiklik ja piirkondlik poliitika
Euroopa Liit julgustab liikmesriike võtma vastu riiklikke tegevuskavu keskkonnahoidlike riigihangete toetamiseks. Näiteks Poolas võeti vastu vabatahtlikkusel põhinev jätkusuutlike riigihangete tegevuskava, mis keskendub riigihangete korraldajatele keskkonnahoidlike hangete alase teabe jagamisele.
Ka Venemaal, mis ei kuulu Euroopa Liitu, on vastu võetud riigihangete seadus, mis annab võimaluse keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriumide rakendamiseks. Soomes aga teeb valitsuse põhimõtteline otsus edendada säästvaid keskkonna- ja energialahendusi (Cleantech) riigihangetes keskkonnahoidlikkuse kriteeriumide kasutamise kohustuslikuks valitsusasutustele (2013). allikas
Samuti on teistes Läänemere piirkonna linnades välja töötatud koolitusprogramme jätkusuutlike muutuste juurutamiseks.
Kopenhaageni jaoks on olnud üheks olulisimaks mahetoit ning praeguseks on ilma toidu maksumust tõstmata jõutud selleni, et 90% avaliku sektori toitlustusest valmistatakse mahetoorainest. Suure töö selle tulemuse saavutamiseks on teinud linna loodud Kopenhaageni Toidumaja. allikas